Michael Katz Krefeld «Sekt» — похожие книги

Kriminaalpolitseinik Thomas Ravnsholdt, h??dnimega Ronk, on saadetud haiguspuhkusele p?rast seda, kui tema armsam Eva sissemurdmise k?igus m?rvati. T?is eneses??distusi Eva surma eest, on Ronk otsinud p?genemist oma vanal paadil Christianshavni kanalis. Siin elab ta koos M?ffega – vanaldase inglise buldogiga, kellel on kroonilised k?huh?dad. Ronk kistakse oma leinast v?lja, kui ?ks l?hedane s?ber palub temalt abi ?he paar aastat varem j?ljetult kadunud noore neiu leidmisel. Uurimine sunnib Ronka p??rduma tagasi oma vanale t??kohale ja sukelduma Kopenhaageni allilma. Siin viitab k?ik sellele, et neiu on m??dud paadunud kurjategijale Vladimir Slavrosile, kellel on terves Euroopas bordellide v?rgustik. J?ljed viivad Stockholmi, p?rgust mustemasse paika, ning Ronk peab vastumeelselt teele asuma. V?idujooksus ajaga p??ab Ronk v?lja selgitada, kas neiu on ikka veel elus. Kuid tema uurimist komplitseerib m?rtsukas, kes on aastaid Stockholmis laastanud. Sadist, kes paneb oma ohvreid Stockholmi lammutusplatsidele v?lja ning kes on n??d endale v?lja valinud j?rgmise ohvri. 256 lk

Kriminaalpolitseinik Thomas Ravnsholdt, h??dnimega Ronk, on saadetud haiguspuhkusele p?rast seda, kui tema armsam Eva sissemurdmise k?igus m?rvati. T?is eneses??distusi Eva surma…

Neli valelikku v?rgutajat on endiselt v?ga pahad t?drukud. Spencer l?i oma ?e poisi ?le. Aria s?dame murdis ta inglise keele ja kirjanduse ?petaja. Emilyle meeldib ta uus s?branna Maya… m?rksa rohkem kui lihtsalt s?branna. Hanna kinnisidee t?iuslik v?lja n?ha on teinud ta s?na otseses m?ttes haigeks. Aga t?drukute k?ige kohutavam saladus on nii skandaalne, et t?de h?vitaks nende elud igaveseks. Ja miks ma ei peaks r??kima? Nad on ju v??rt, et k?igest ilma j??da. Iga kortsus kirja, pahelise online-s?numi ja k?ttemaksuhimulise sms-iga, mis ma saadan, vean need valelikud v?rgutajad p?hja. Uskuge mind, mul on piisavalt soppa, et nad elusalt matta. „Veatu” on teine osa „Valelike v?rgutajate” romaanisarjast, mille p?hjal valminud telesarja Pretty Little Liars n?idati ka Eestis Kanal2 ekraanil. 312 lk

Neli valelikku v?rgutajat on endiselt v?ga pahad t?drukud. Spencer l?i oma ?e poisi ?le. Aria s?dame murdis ta inglise keele ja kirjanduse ?petaja. Emilyle meeldib ta uus…

Romaani „Liblikakoguja” peategelane on mees, kes saab ?hel p?eval teada, et on p?rinud maja t?iesti v??ralt sakslaselt nimega Henri Ruzicka. Selles veidras seigas selguse saamiseks v?tab raamatu kangelane ette reisi, mis viib teda nii Saksamaale kui L?una-Euroopasse. Selgub, et salap?rasel sakslasel oli kirg liblikate vastu ja et omal moel on ka p?randuse saaja osa Ruzicka m?rkimisv??rsest liblikakollektsioonist. Haahtela viiendas romaanis ei ole ise?ranis palju tegelasi, ent autoril on ebatavaline oskus luua nappide vahenditega nii pingeolukordi kui poeetilist atmosf??ri, mis muudab romaani lugemise t?eliselt nauditavaks. Ps?hhiaatria doktor Joel Haahtela (s. 1972) kuulub kaasaegse soome kirjanduse parimate autorite hulka ning on Olvi kirjanduspreemia laureaat ja Finlandia kirjandusauhinna nominent. Kaks tema teost (romaanid "Liblikakoguja" ja "Elena") on t?lgitud ka saksa keelde.

Romaani „Liblikakoguja” peategelane on mees, kes saab ?hel p?eval teada, et on p?rinud maja t?iesti v??ralt sakslaselt nimega Henri Ruzicka. Selles veidras seigas selguse…

Major Grant Barrett saab Afganistanis l?hetuses olles kohutava teate – tema vend ja vennanaine on Granti unises kodulinnas, rahulikus Scarlet Fallsis m?rvatud. S?jast emotsionaalselt haavatud s?dur tuleb tagasi koju, et ajutiselt oma vennalaste eest hoolitseda. Ent kui keegi ?ritab lapsi ja nende teismelist hoidjat r??vida, saab Grant aru, et see pole juhus… ja ka m?rvad polnud juhuslikud…

Major Grant Barrett saab Afganistanis l?hetuses olles kohutava teate – tema vend ja vennanaine on Granti unises kodulinnas, rahulikus Scarlet Fallsis m?rvatud. S?jast…

„Kolme sekundi" peategelane on Piet Hoffmann, endine narkar, kelle politsei on vanglas v?rvanud oma agendiks. Ta on p?rit K?ningsbergist, oskab vene ja poola keelt. Tal on ?lesanne "imbuda" Poola narkomaffiasse ja kui see on korda l?inud, sokutatakse ta range režiimiga vanglasse, et ta aitaks seal tegutsevad "pahad" kindlaks teha ja maffiaharu likvideerida. ?hel kohtumisel Poola narkomuuladega on ta m?rva tunnistajaks. Politsei aga otsustab selle m?rva "kinni m?tsida" ja Hoffmanni ikkagi vangalsse sokutada, lubades talle p?rast ?lesande t?itmist tasu ja uut elu. Kui kriminaalkomissar Ewert Grens m?rva uurides kahtlustama hakkab, otsustavad k?rged politseiametnikud agent Hoffmanni (kellel on naine ja kaks v?ikest poega) maha m??a. Hoffmann on enne oma tagalat kindlustanud ja kuuleb raadiosaatjast snaipri ja Ewert Grensi juttu ja teab, millal tulistatakse vangla k?rval asuva kiriku tornist teda surmav kuul. 1503 m l?bimiseks (just niisugune on vahemaa kiriku ja vangla vahel) kulub t?pselt 3 sekundit. K?lab lask, k?ik mattub suitsu ja leekidesse. „Kolm sekundit“ sai 2009. aastal Rootsi krimikirjanduse parima romaani auhinna (Svenska Deckarakademins pris) ja 2011. aastal Suurbritannia krimikirjanike assotsiatsiooni parima t?lkeraamatu Kuldse pistoda.

„Kolme sekundi" peategelane on Piet Hoffmann, endine narkar, kelle politsei on vanglas v?rvanud oma agendiks. Ta on p?rit K?ningsbergist, oskab vene ja poola keelt. Tal on…

Terrebonne’i maakonnas Louisianas on kohutavat saladust paljastamas naine, kelle t?tar kadus j?ljetult seitsme aasta eest…
Ja n??d on avastatud uus niidiots… nukk, mis on t?pne koopia Claire Doucette’i kadunud lapsest, kuni tillukese s?nnim?rgini t?druku vasakul k?sivarrel. ??vastavalt elutruu nuku juhuslik n?gemine Prantsuse kvartali poeaknal vapustab Claire’i ?dini… ning ta on v?tnud n?uks uurida v?lja, mis juhtus tema armastatud Rubyga.
Kui nukk varastatakse ja poeomanik surnult v?lja ilmub, teab Claire, et ainuke inimene, kelle poole ta saab p??rduda, on tema eksabikaasa Dave Creasy, endine politseinik, kes on viimased seitse aastat piinelnud s??tunde ja meeleheite k?es. Ta vedas Claire’i alt ?ks kord, kui naine oli teda k?ige enam vajanud. Kas Claire suudab teda veenda, et nukk on t?esti olemas? Ta peab seda tegema, kui nad tahavad ?le elada kohtumise j?hkra ps?hhopaadiga – nukumeistriga–, kes varastas nende tuleviku, et toita oma surematut kinnisideed.

Terrebonne’i maakonnas Louisianas on kohutavat saladust paljastamas naine, kelle t?tar kadus j?ljetult seitsme aasta eest…
Ja n??d on avastatud uus niidiots… nukk, mis on t?pne…

K?ik arvavad, et Bostoni edukal kinnisvaramaakleril Kaye Winslow’l on k?ik olemas.
Kuni p?evani, mil ta l?heb ostjale n?itama mitmemiljonilist maja ja kaob j?ljetult, j?ttes maha krediitkaardid, elektroonilise m?rkmiku ja tundmatu mehe surnukeha. K?ik see on tema abikaasa, kolleegide ja Bostoni politsei arvates ??rmiselt kummaline. Ent juurdluse edenedes avastavad m?rvauurijad Doug Policzki ja Lorna Abrams, et kaunil blondiinil on s?ngem pool, mida ta on hoolega varjanud. Selgub, et Kaye ei meeldi paljudele ja neil on temaga nii m?nigi kana kitkuda.
Kuni Kaye Winslow’d leitud pole, on tema l?hedased ?snagi n?rvilised, sest iga?ht neist v?idakse m?rvas s??distada.

K?ik arvavad, et Bostoni edukal kinnisvaramaakleril Kaye Winslow’l on k?ik olemas.
Kuni p?evani, mil ta l?heb ostjale n?itama mitmemiljonilist maja ja kaob j?ljetult, j?ttes…

Reporter Geri LaRue’l kulub k?igest kaksk?mmend kaks minutit m?istmaks, et tema s?bratar, tunnustatud ajakirjanik Leta Blackburn on kadunud. Leta, kes pidanuks skandaalsest juhtumist artikli kirjutama, oli uurinud kohtuaruannet, mille kohaselt preester oli surma hetkel seksuaalvahekorras. Kui ?ks halastamatu kolleeg usub Gerit teadvat rohkem, kui too r??kida suvatseb, p??rdub neiu abi saamiseks kuulsa ps?hhiaatri poole, viies mehele kausta m?rkmetega, kus leidub viiteid haruldaselt ohtlikule kurjategijale: naism?rvarile.
Terapeut Malcolm Piercy on ainuke, kes m?istab žiletim?rtsukaks nimetatu haiges peas toimuvat. Tegemist on erotomaaniga, kes usub, et ohvrid on temasse armunud. Malcil on p?hjust oma teooria varjamiseks, aga ta soostub Gerit t?e v?ljaselgitamisel aitama, teadmata, et m?rtsukas j?lgib neid ja loob m?ttes uusi v?ikaid ajalehefotosid ning surmaga seotud pildiallkirju.

Reporter Geri LaRue’l kulub k?igest kaksk?mmend kaks minutit m?istmaks, et tema s?bratar, tunnustatud ajakirjanik Leta Blackburn on kadunud. Leta, kes pidanuks skandaalsest…

Surnud turvanaine rohelise energiaga tegeleva suurfirma peahoones. Lagunev merisealaip sama firma direktori laual. J?rgmine surm on juba nagu maffiafilmis – kuulihaavadega vana talunik, kellest j??b maha 3 miljonit eurot v??rt maat?kk, mida tuulegeneraatorite firma endale ihkab. Ja lapsed, kellel k?igil on n?pud nii p?hjas, kui veel olla saab. No ja siis on veel muidugi keskkonnaaktivistid, kes millegip?rast ?koenergia firma elu kibedaks tahavad teha … Detektiiv Pia Kirchhoff, kes on just ?sja tagasi j?udnud puhkuselt Hiinas ja sattunud sekeldustesse p?randuse t?ttu, mille ta isa saab, on kistud j?rsku uurimisse, mis saab alguse pisikestest asjadest ja kasvab kohutava kiirusega millekski uskumatult suureks. Ning samal ajal peab ta toime tulema oma ekstsentrilise bossi Bodensteiniga, kes juhtub uuesti armuma. Nele Neuhausi „Kes k?lvab tuult …“ j?tkub seal, kus „Lumivalgeke peab surema“ pooleli j?i. Nagu ka esimene raamat, uurib see id?llilisse maakohta seatud krimilugu eelk?ige lihtsa inimese s?ngemat poolt – mis juhtub siis, kui mingi s?ndmus elus l?kkab meid ?le piiri, kust enam tagasitulekut ei ole …

Surnud turvanaine rohelise energiaga tegeleva suurfirma peahoones. Lagunev merisealaip sama firma direktori laual. J?rgmine surm on juba nagu maffiafilmis – kuulihaavadega vana…

K?ttemaksu on harva serveeritudk?lmemalt kui Swansoni suurep?rases p?nevusloos. Nugaterava kirjutamisstiiligalahkab Swanson k?lmaverelise kurjuse olemust. Muserdavat l?pplahendust oskavadv?hesed oodata. – Publishers Weekly K?lmav?rinaid tekitav jah?pnotiseerivalt p?nev… tegemist v?ib olla uue klassikuga.– Lee Child Riukalikps?hholoogiline p?nevik, millest ei puudu seks, petmine ja juhuslik kohtumine,mis viib m?rvani. See on Patricia Highsmithi klassika „V??rad rongis” kaasaegneversioon. Autor on varem kirjutanud tunnustatud romaani „T?druk, kel s?damekskell”. LondonistBostonisse lennates kohtub Ted Severson vapustava Lily Kintneriga. Martiinitjuues m?ngivad v??rad m?ngu, milles jutustavad intiimseid ?ksikasju oma elust.Vallatu vestlus Tedi ja Lily vahel v?tab sootuks teise suuna, kui Ted naljagapooleks v?idab, et tahaks oma naise ?ra tappa. Mehe ?llatuseks pakub Lily talleoma abi. Bostoniss?lmivad Ted ja Lily kummalise kokkuleppe ja arutavad viise, kuidas Ted omaabielust p??seks. Ent ka Lilyl on s?nge minevik, mida ta Tediga ei jaga. KuiTed hakkab Lilysse armuma, hakkab ta muretsema, et nende plaani n?rgad kohadv?ivad neile saatuslikuks saada. J?rsku on m?lemad t?mmatud v?ga ohtlikkukassi-hiire m?ngu, millest kumbki ei pruugi eluga v?lja tulla. Hitchcockoleks sellest suurep?rase filmi teinud. – Fort Worth Star-Telegram

K?ttemaksu on harva serveeritudk?lmemalt kui Swansoni suurep?rases p?nevusloos. Nugaterava kirjutamisstiiligalahkab Swanson k?lmaverelise kurjuse olemust. Muserdavat…

Iga pilt jutustab loo… ja Zoe Foster j?uab joonistades ohtliku j?relduseni.
Kui koomiksitegija Zoe Foster komistab New Yorgis oma t??koha l?hedal p?ikt?naval naise surnukehale, k?itub ta nii nagu heale linnakodanikule kohane ja helistab h?daabinumbrile. Aga selleks ajaks kui politsei s?ndmuspaigale j?uab, on tekkinud v?ike probleem: laip on kadunud. T?estusmaterjalita, et m?rv on t?epoolest toimunud, j?tab politsei tema mure t?helepanuta, kuid nagu eradetektiiv Kitty Floyd, kes on tema menuka koomiksi peakangelanna, ei lase Zoe end heidutada.

Iga pilt jutustab loo… ja Zoe Foster j?uab joonistades ohtliku j?relduseni.
Kui koomiksitegija Zoe Foster komistab New Yorgis oma t??koha l?hedal p?ikt?naval naise…

Synne ja Hinno rahulik id?lliline maaelu keeratakse taas kord pea peale, kui selgub, et firma kontodelt on kadunud suur hulk raha teadmata kuhu. Koos heade s?pradega p??avad nad kurikaeltele j?lile saada ja uurimise k?igus satuvad nad rohkem kui kord eluohtlikku olukorda. Selgub aga, et m?ni s?ber osutub reeturiks, p?hjustades l?puks trag??dia, mis sunnib Hinno armsaks saanud Kurrult lahkuma.

Synne ja Hinno rahulik id?lliline maaelu keeratakse taas kord pea peale, kui selgub, et firma kontodelt on kadunud suur hulk raha teadmata kuhu. Koos heade s?pradega p??avad nad…

Kui liiga kaua pimedusse vaadata, vaadatakse sulle sealt lõpuks ka vastu… Pimedatel maanteedel hukkuvad üksteise järel noored naised. Kui esmapilgul tundub, et tegu on lihtsalt traagiliste liiklusõnnetustega, siis asjaolu, et kõik auto alla jäänud naisterahvad olid punapäised ning et õnnetuspaikades käib leinaküünlaid süütamas üks ja sama salapärane võõras, ei saa olla pelk kokkusattumus. Seda seaduspära uurima asunud ajakirjanik kaob aga jäljetult. Eva Niimand, kes on lugejale varasemast tuttav Katrin Pautsi raamatust „Politseiniku tütar”, töötab jällegi uudistereporterina. Eva ja tema uus kolleeg Gabriel otsustavad välja selgitada, mis kadunud ajakirjanikuga juhtus. Niidiotsad viivad väikesesse külakesse Muhumaal, mis varjab endas aga suurt saladust. Selle juured ulatuvad kohakese ajalukku ja on seotud iidse ohvrikiviga. Kurjus, mis vahepeal varjusurmas suikus, on taas pead tõstnud… Muhu saarel Manala talus sündinud ja praegugi seal elav Katrin Pauts töötas kümmekond aastat Õhtulehes uudiste- ja meelelahutustoimetuses. Praegu tegutseb ta vabakutselise teletoimetaja ja stsenaristina. „Tulekandja” on tema teine romaan.

Kui liiga kaua pimedusse vaadata, vaadatakse sulle sealt lõpuks ka vastu… Pimedatel maanteedel hukkuvad üksteise järel noored naised. Kui esmapilgul tundub, et tegu on lihtsalt…

Saabub h?ire ja turvamehel tuleb s?ita V?rmd? saarel k?rvalises kohas asuvasse majja. Ent see, mis teda ees ootab, ei ole sissemurdmine, vaid m?rv, mille ohver on sellises seisus, et tema isikut pole v?imalik tuvastada. Kuriteopaiga l?histelt leitakse noor, raskelt vigastatud mees. Ta vahistatakse m?rvas kahtlustatuna ja ta n?uab kaitsjaks Emelie Janssonit, kuigi too on ?rijurist. Kes on V?rmd?l tapetu? Ja miks viivad nii paljud j?ljed Mats Emanuelssonini, meheni, kelle endine vang Teddy omal ajal r??vis? Emelie asub juhtumit uurima ja Teddy on sunnitud vastu astuma oma minevikule, samal ajal kui tema halvale teele sattunud ?epoeg Nikola teeb neidsamu vigu, mida temagi omal ajal. Raamatus „Sthlm delete“ kohtume „Vipiruumist“ tuttava vastuolulise paariga, Emelie ja Teddyga, kes t?mmatakse taas kriminaalsete s?ndmuste keerisesse. Emelie on noor advokaat peenes b?roos, Teddy aga endine kriminaal, kes proovib elada seaduse j?rgi. ?heskoos satuvad nad Stockholmis peituvatesse salajastesse maailmadesse, kus minevik on v?gagi elus ja ohustab k?iki asjaosalisi. „Sthlm delete“ r??gib inimestest, kes m?ngivad suurte panuste peale, ja eludest, mis v?ivad iga kell olematuks muutuda.

Saabub h?ire ja turvamehel tuleb s?ita V?rmd? saarel k?rvalises kohas asuvasse majja. Ent see, mis teda ees ootab, ei ole sissemurdmine, vaid m?rv, mille ohver on sellises…

Koos venna ja vennat?trega n?dalavahetust veetes l?heb Beth Anderson endast v?lja, kui avastab rannal jalutades midagi pealuule sarnanevat ja talle meenub kohe pensionile j??nud vanapaar, kes m?ne kuu eest saare ranniku l?heduses kadus.
V??ra l?henedes sattub Beth segadusse ja katab leitu kinni. Kui ta hiljem randa l?heb, on pealuu kadunud. Kuna leiu ainsaks tunnistajaks on vennat?tar, ei saa Beth v?imudele midagi teatada. Vend leiab, et pealuu annab head ainest looks, mida r??kida ?htul saare laagril?kke ?mber. Seda lugu kuuleb pealt puhkajate seltskond – kaasa arvatud karismaatiline Keith Henson, rannal n?htud v??ras. K?ik heidavad salap?rase loo peast kui kujutluse vilja, kuid kui Beth kuuleb kedagi oma telgi l?heduses, saab ta kohe aru, et ta kahtlused pole alusetud.
Otsustanud leida politseile esitamiseks kindlad asit?endid, sukeldub Beth s?gavamale pealuu saladusse – ja ?ksk?ik, kuhu ta ka ei l?heks, ilmub v?lja Keith Henson. Keith v?idab, et p??ab tema turvalisust tagada, kuid Beth tajub midagi muud. Siis uhutakse kaldale laip ja Beth hakkab m?tlema, et ta v?ib vajada rohkem abi, kui ta arvata oskas. Uurijat?? on ohtlik m?ng ja keegi tahab, et Beth selle m?ngu l?petaks.

Koos venna ja vennat?trega n?dalavahetust veetes l?heb Beth Anderson endast v?lja, kui avastab rannal jalutades midagi pealuule sarnanevat ja talle meenub kohe pensionile j??nud…

Purkissi t?? on sirgjooneline. Ajada luureteenistuste agentide j?lgi, kes v?tavad pistist, sooritavad roimasid v?i kuritarvitavad muul viisil ametipositsiooni. Ja panna ?iglus maksma. „Sirgjooneline” ei t?henda kerget… Kui ?lejooksikust endist Briti meisterspiooni Fallonit m?rgatakse Tallinnas Vene ja Eesti presidentide ajaloolise tippkohtumise eel?htul, saadetakse Purkiss asja uurima ning ta avastab vanden?u, mis ?hvardab l?hestada Euroopa ja kogu maailma. Aga Purkissil on Falloni j?litamiseks ka isiklik p?hjus. Neli aastat tagasi m?isteti Fallonile eluaegne vanglakaristus Purkissi kihlatu tapmise eest, selle m?rva tunnistajaks oli Purkiss ise. N??d, kui algab v?idujooks ajaga enne v?imalikku katastroofilist konflikti Venemaa ja L??ne vahel, peab Purkiss reetmistest ja ootamatust v?givallast ?mbritsetuna talitsema oma k?ttemaksujanu, et tagada maailma – ja enda – elluj??mine. Lugejad on „Rotip??djat” kirjeldanud kaasakiskuva spioonip?nevikuna, mille suurep?rase koreograafiaga m?rulistseenid m?juvad lausa peadp??ritavalt. See romaan, korraga adrenaliinik?llane seiklusm?rul ning karm detektiivlugu, paljastab spioonide maailma, kus motiivid ja teod on haruharva mustvalged. 248 lk

Purkissi t?? on sirgjooneline. Ajada luureteenistuste agentide j?lgi, kes v?tavad pistist, sooritavad roimasid v?i kuritarvitavad muul viisil ametipositsiooni. Ja panna ?iglus…

Mõnikord on kummitused lihast ja verest… Oma töös ja eraelus pettunud ajakirjanik Eva sõidab hingerahu otsima vanematekoju Saaremaale vaiksesse Tuulegi rannakülla. Evat ajendab soov välja selgitada, mis õieti juhtus aastaid tagasi tema perekonnaga. Miks lahkusid teineteise järel elust nii tema politseinikust isa kui ka koduperenaisest ema? Eva aimab, et kuidagi on see seotud külakeses elanud kolme tütarlapsega, kellest kaks jäid kadunuks ja üks leiti mõrvatuna. Kas keegi siiski teab, mis tüdrukutega tookord juhtus? Eva veenab kodusaarele naasma ka Inglismaale kolinud venna Andrease, kellega koos asutakse lahendama ema hüvastijätukirja saladust ja püütakse välja selgitada, miks külarahvas nende kunagist kodu nii väga kardab. Tonte ei hakka aga päevavalgele tulema üksnes minevikust. Peagi hakkab Eva aimama, et miski pole tegelikult nii, nagu ta oli arvanud. Hoolikalt ehitatud fassaad mõraneb, inimesed Eva ümber paljastavad oma tõelise näo. Sünge vari libiseb taas üle Tuulegi ja mõnelgi külaelanikul tuleb vanade pattude eest kõrget hinda maksta. Muhu saarel Manala talus sündinud ja praegugi seal elav Katrin Pauts töötas kümmekond aastat Õhtulehes uudiste- ja meelelahutustoimetuses. Praegu tegutseb ta vabakutselise teletoimetaja ja stsenaristina. Huvi põnevuskirjanduse vastu tärkas juba lapsepõlves Sherlock Holmesi seiklusi lugedes, viimaste aastate lemmikud ja mõjutajad on Skandinaavia menuautorid Jo Nesbø, Henning Mankell ja Camilla Läckberg. „Politseiniku tütar“ on Pautsi esimene Saaremaa põnevik.

Mõnikord on kummitused lihast ja verest… Oma töös ja eraelus pettunud ajakirjanik Eva sõidab hingerahu otsima vanematekoju Saaremaale vaiksesse Tuulegi rannakülla. Evat ajendab…

S?gaval Rina meeltesopis on peidus v??rtuslik saladus… Selline, mille nimel Chavezi pere on valmis koguni tapma. Peaaegu kaksk?mmend aastat tagasi j?i Rina Morell p?rast auto?nnetust pimedaks. Suutmata leppida oma ema traagilise kaotusega, tekkis noore t?tarlapse peas m??r, mis blokeeris nii tema n?gemisv?ime kui ka viimse m?lestuse juhtunust. Aastaid hiljemgi kannatab Rina ps?hhosomaatilise pimeduse all – suutmata n?ha ohte, mis teda ?mbritsevad. Ent ridamisi juhtuvad “?nnetused” taastavad tema silman?gemise, lisaks omandab ta ka salap?rase “teistsuguse” n?gemisv?ime. Avastanud, et tema abikaasa on kurikuulsa Chavezi perekonna ning m?jukate poliitiliste ja terroristlike sidemetega uimastikartelli eesotsas ning et seesama mees ongi s??di tema ema surmas, haarab Rinat kabuhirm. CIA agendi JT Wyatti abiga p??seb ta tunnistajakaitseprogrammi, aga isegi anon??msus ei kaitse teda enda peas peituva eest… ega tee olematuks fakti, et tema endine abikaasa, k?lmavereline m?rtsukas, on ikka veel vabaduses…

S?gaval Rina meeltesopis on peidus v??rtuslik saladus… Selline, mille nimel Chavezi pere on valmis koguni tapma. Peaaegu kaksk?mmend aastat tagasi j?i Rina Morell p?rast…

M?nda kuritegu ei taheta kirjeldada…
M?nda ei suudeta ettegi kujutada.
Elaina McCord tahab leida m?rtsuka, aga m?rtsukas on juba leidnud tema.
Elaina McCordi unistus saada FBI portreteerijaks satub ohtu juba esimese juhtumi ajal, kui ta uurib Texase rannakuurordi ?mbruses toime pandud m?rvade seeriat. Ohvrid on noored naised, keda oli uimastatud, siis j?hkralt tapetud ja surnukehad j?etud sohu. Elaina sisetunne – millesse kohalik politsei suhtub eelarvamusega – ?tleb, et tegemist on sarim?rvari v?rske k?tet??ga, ent see mees on oma kunsti aastaid t?iustanud, muutudes iga korraga jultunumaks ja kavalamaks…

M?nda kuritegu ei taheta kirjeldada…
M?nda ei suudeta ettegi kujutada.
Elaina McCord tahab leida m?rtsuka, aga m?rtsukas on juba leidnud tema.
Elaina McCordi unistus saada…

Päikesel tormab ja paksu lumme mattunud Kiruna kohal sähvivad virmalised. Vabakoguduse vastvalminud uhke kiriku põrandalt leitakse jõhkralt mõrvatuna koguduse vaimne juht Viktor Strandgård. Aastaid tagasi Kirunast lahkunud ja nüüd Stockholmis juristina töötav Rebecka Martinsson saab ootamatu telefonikõne. Mõrvaohvri õde Sanna palub kunagist sõbrannat appi. Sanna kardab oma lastest ilma jääda, sest politsei kahtlustavat teda mõrvas. Vastu tahtmist sõidabki Rebecka oma lapsepõlvelinna. Koju tagasi pöördumine on tema jaoks kõike muud kui lihtne, sest lisaks omaenda minevikule hakkavad teda jälitama vägivaldsed tumedad jõud, kes tahavad tema suu sulgeda. Åsa Larssoni debüütromaan „Päikesetorm“ on suurepäraselt kirjutatud põnevusromaan usust, fanatismist ja vägivallast, samuti ematunnetest ja inimsuhetest. Põnevuseotsijad ei pea pettuma ning jurist Rebecka Martinssoniga kohtub lugeja ka Åsa Larssoni järgmistes põnevusromaanides.

Päikesel tormab ja paksu lumme mattunud Kiruna kohal sähvivad virmalised. Vabakoguduse vastvalminud uhke kiriku põrandalt leitakse jõhkralt mõrvatuna koguduse vaimne juht Viktor…

Ann Grangeri „Kurja juure“ tegevus toimub Weston Saint Ambrose’i piirkonna Cotswoldi külas, kus inspektor Jess Campbell ja vaneminspektor Ian Carter lahendavad oma viiendat mõrvajuhtumit. Kui Cotswoldi metsast leitakse maha lastud mees, paistab see enesetapuna. Aga esialgne mulje võib olla petlik ja õige pea taipavad politseinikud, et selle juhtumi taga on palju enamat. Tunnistajate ütlused ei klapi ning kui Ian Carter ja Jess Campbell asja põhjalikumalt käsile võtavad, selgub, et selles tihedalt põimunud külakogukonnas oli surnud mees mitmes mõttes pinnuks silmas. Kuigi kasuõde oli teda sageli rahahädast välja aidanud – vastu oma abikaasa tahtmist –, olid aina suurenevad rahamured ohvri meeleheitele ajanud. Seda juhtumit üha rohkem lahti harutades paljastavad Ian ja Jess kogu pettuse ning hästi varjatud vimma, mis neid mõrvarini juhatab.

Ann Grangeri „Kurja juure“ tegevus toimub Weston Saint Ambrose’i piirkonna Cotswoldi külas, kus inspektor Jess Campbell ja vaneminspektor Ian Carter lahendavad oma viiendat…

Salajase palgas?durite organisatsiooni Komitee m?juv?imas juht Isobel Lambert on laitmatult riietuv kogenud professionaal, kes kohtub maailma ohtlikemate inimestega. Kuid Isobeli h?irimatult k?lma pealispinna all pulbitsev vaim kummitab teda m?lestustega, mis p?rinevad teisest elust… elust, mis l?ppes aastaid tagasi.
Isobeli minevik ja olevik p?rkavad kokku, kui palgas?dur, m?rvar ja maailma ohtlikem mees Serafin s?lmib Komiteega kokkuleppe. Seitseteist aastat tagasi tulistas Isobel seda meest ja j?ttis ta surema. N??d n?ib, nagu oleks too otsinud ta ?les, et k?tte maksta. Ometi teab Isobel v?ga h?sti, et v?limus v?ib olla petlik… ja selle varju ta ses rahvusvahelises m?rvamaskeraadis peituda loodabki.

Salajase palgas?durite organisatsiooni Komitee m?juv?imas juht Isobel Lambert on laitmatult riietuv kogenud professionaal, kes kohtub maailma ohtlikemate inimestega. Kuid Isobeli…

?ine vaikus on kui k?iksus – pinev, l?puta. Iga hetk on oodata hekis rabistamist, kerget pr?ksatust, kui ?rnad raod Maisie kr?bedate k?ppade all murduvad. Aga praegu valitseb vaikus. Ta otsustab mitte muretseda, kohendab kotti ?lal, h?ikab uuesti ja j?tkab m??da tuttavat konarlikku t?navat oma teed.
Selja taga v?lgatavad autotuled ehmatavad teda, nagu tungiksid need isiklikku hetke. Auto on tuttav. Ta lehvitab, heites asfaldile varju, millel on ebaloomulikult pikad k?ed.
Ta kiirendab sammu jooksuks, eespool on m??das?idutasku, nad saavad seal peatuda ja r??kida. Aga jooksmine on auto t?helepanu k?itnud, ja ta tunneb, justkui oleksid tema seljale suunatud autotuled kantud elajalikust raevust nagu klaasistunud pilguga transis metsloomal, kel s??rmeis saagi l?hn.
Alice Marlowe’d, St Catherine’i haigla ?lem?de, on liigutatud noore naise ilust, haprusest ja haavatavusest. Ja siis avastab Alice, et tema hoolde usaldatud patsient varjab suurt saladust. Ps?hholoogiline p?nevik, Emily Elgari esikromaan, heidab loole valgust mitmest vaatepunktist.

?ine vaikus on kui k?iksus – pinev, l?puta. Iga hetk on oodata hekis rabistamist, kerget pr?ksatust, kui ?rnad raod Maisie kr?bedate k?ppade all murduvad. Aga praegu valitseb…

Naise artikkel s??tab v?givallaleegi. Mehe juurdlus viib nad tulejoonele.
Ajakirjanik Erin McKenna uurib t?htsa kaitset??stus?ri sidemeid rahvusvahelise seksikaubandusega. Ent olles firma vastu kohtus tunnistanud, variseb tema maailm kokku, kui seesama ettev?te ostab ajalehe, kus ta t??tab, ja Erin vallandatakse ilma igasuguse selgituseta. Tema kodu otsitakse l?bi, arvuti varastatakse ja talle endale tungitakse kallale.
FBI agent Jerrod Westlake’i kummitab tema ?e ammune kadumine ning ta on p?hendanud oma elu l?pu tegemisele rahvusvahelisele seksiorjade ?rile. Kui ta leiab Erini uimasena korteri p?randalt, asub Jerrod teda otsekohe kaitsma kui tunnistajat. Jerrod peab Erinit aitama ja naise infoallika ?les otsima. Ent kui nad koos t??le hakkavad, muutub olukord t?eliselt ohtlikuks…

Naise artikkel s??tab v?givallaleegi. Mehe juurdlus viib nad tulejoonele.
Ajakirjanik Erin McKenna uurib t?htsa kaitset??stus?ri sidemeid rahvusvahelise seksikaubandusega. Ent…